Äntu Sinijärve matkarada

 Ma oma eelmises postituses väljakutsete kohta küsisin soovitusi matkaradade osas, sest mul on ju uut kleiti vaja. Mäletate jah? Ootasin, mis ma ootasin, aga soovitusi ei tulnudki. Ei tea, kas matkarajad on samasugune riigisaladus nagu seenemetsad, aga ma siis otsisin veel mõned endale sobivad rajad ise.

Üks nendest oli Äntu Sinijärve (ja nende teiste järvede) ümber kulgev rada. Seal on vist võimalik käia lühemat ja pikemat tiiru. Me kolasime kaaslasega sel korral lühemat rada läbi ja sellest oli meile küll. Meil on nendest matkaradade avastamistest kujunenudki mitte mingi spordiüritus vaid kahe kolmelapseema akude laadimise päevad. Uued kleidid võivad oodata, sest olgem ausad, me armastame oma abikaasasid, lapsi, lemmikloomi ja seda hullumaja, mis suurema perega kodus toimub, aga vahel on väga vaja olla omaette. Vahel on väga vaja jagada oma mõtteid ja kuulata teise samasuguse mõtteid.

Aga rajast siis... päris huvitav... järved on mega ilusad! Rada oli kohati niidetud ja sai normaalselt jalutada ja siis samas...samas tuli läbi nõgeste rühkida, sest mujale minna ka ei olnudki kuskile.

Sellest päevast jäi kaasa mõte, et ujumisasjad peaksid ikka koguaeg autos olema, siis ei pea ootama võõraste lahkumist paadisillalt... Mitte, et seal muidugi üldse pikalt ujuda annaks. Minu arvates on need järved ka keset südasuve ainult talisuplejale, hullule talisuplejale, paraja temperatuuriga.

Aaaa, ma unustasin ju põhilise. Seal on pikniku jaoks ka koht, sest no kes siis ei teaks, et värskes õhus maitseb toit ka paremini. Plats asub rajal sellises kohas, kuhu on paras jalutada parklast ka lastega. 

Kui meil ärgmine aasta on akud piisavalt laetud, siis lohistame äkki need väiksed juurikad ka metsa kaasa. Kusjuures, see on üks kummaline tunne kogu selle vanemluse juures. Nagu ma postituse alguses mainisin, siis matkaradade avastamise või kultruuprogrammi eesmärk on meil selle teise emmega ju akude laadimine, korraks oma lapsemajandusest välja tulemine, aga samas igal rajal me arutame kas ja kuidas seda lastega koos läbida võiks. Ja tihti on mul näiteks ka süümekaid, et teen midagi toredat ilma lasteta. Ometigi mul suuremad näiteks nii väga ei naudikski sellist jalutamist. Võta siis nüüd kinni, ema olla on ikka raske. Mõistusega saad aru, et kodurahu huvides on vahel vaja olla neist eraldi, aga samas olles neist eraldi on süümekad ka.