Krunniemme

 Mul on mustandis täna üle kümne teema, milles kangesti tahaks arvamust avaldada, aga ma ei oska neid sõnastada nii, et keegi ei solvuks ja, et teemad on kõlaks vingumisena. Teine jupp mustandeid on teemadel, millest ma ei tohi veel ei avalikult ega eraviisiliselt rääkida, sest nohh leping on nii. Äkki kunagi, kui aega on möödas ja poliitkorrektsed sõnad minuni jõuavad siis... Seni aga suvaline heietus sellest, kuidas ma üldse enam titega trippida ei viitsi. Mis trippida, ma ei taha kodukülast enam väljagi minna rohkem, kui ellu jäämiseks vajalik on. Ma ei tea, kas selle taga on vanus, mugavus, laiskus või see, et meil on lõpuks ometi jälle päris oma kodu ja siin on lihtsalt nii hea olla. Nagu te teate, siis meil on kaks teismelist ka kasvamas lisaks kahesele ja ma üldse ei mäleta, et nendega ringi müttamine oleks olnud mingi eriline raskus. Muidugi jaa, lapsega puhkus on selline, et pärast oleks ikkagi endale ka puhkust vaja, aga kuna ma loomult ei ole diivanil vedeleja, siis mulle se